ANSI/NEMA FL1 (Flashlight Basic Performance Standard) standardi nimi tuleneb standardi välja töötanud ja kasutusele võtnud organisatsioonide nimedest: ANSI ehk American National Standards Institute (Ameerika Ühendriikide Standardiorganisatsioon) ja NEMA ehk National Electrical Manufacturers Association (Rahvusvaheline Elektriseadmete Tootjate Liit).
Tegemist on maailma esimese rahvusvahelise taskulampide standardiga, mis on loodud koostöös juhtivate taskulambitootjatega (sh. Fenix). Standardi eesmärk on luua ühtne taskulampide parameetrite testmeetodite süsteem ja ära määratleda kuus peamist lampide tööparameetrit. See kõik on tehtud selleks, et tagada tootjate omavaheline aus konkurents ning anda tarbijatele võimalus võrrelda ja aru saada taskulampide tööparameetritest samadel alustel. Väga palju on turul tootjaid, kelle toodete tööparameetrite mõõdistamisel ei ole juhindutud rahvusvahelisest ANSI/NEMA FL1 standardist. Sellise tegevuse peamine eesmärk on ebaausa konkurentsieelise saavutamine ja kliendile eksitava informatsiooni jagamine.
ANSI/NEMA FL1 standardiga on välja töötatud piktogrammid kuuele peamisele taskulampide tööparameetrile, mis võimaldab tarbijal erinevate tootjate erinevaid tooteid samadel alustel võrrelda. Kui leiate oma taskulambi pakendilt ja kasutujuhendist allolevad piktogrammid, siis saate olla kindlad, et teie toode vastab ANSI/NEMA FL1 standardile ning selle tööparameetrid on samadel alustel võrreldavad teise tootja samu piktogramme omavate toodetega.
Maksimaalne valgushulk
Taskulambist väljuvat maksimaalset valgushulka (valgusvõimsust), mida lamp on teatud töörežiimis võimeline välja andma, mõõdetakse luumenites. Luumenite arv on täna enimlevinud ühik, mõõtmaks portatiivsete valgustite valgushulka. Mõningate toodete juures on valgusvõimsus/valgushulk/jõudlus ära märgitud vattides (W). See aga on ekslik, sest tegemist on hoopiski energia võimsuse ühikuga, mida valgusallikas teatud töörežiimis kulutab. Tänapäevase LED tehnoloogia juures on vägagi võimalik saavutada väikese energiakuluga taskulambiga suuremat valgushulka, kui suurema energiakuluga taskulambiga. Sellest tulenevalt ongi luumenite arv kujunenud parimaks taskulampidest eralduva valgushulga mõõteühikuks.
Maksimaalne valgusvoo ulatus
Distants meetrites, kui kaugele on taskulamp ideaaltingimustel võimeline inimese jaoks "kasulikku" valgust emiteerima. Kasulikuks valguseks loetakse inimese jaoks valgustihedust 0,25 luksi. 0,25 luksi loetakse üldistatult ekvivalentseks valgusega, mida emiteerib täiskuu selgel ööl avatud maastikul (0,25 luumenit 1m2 pinnaühiku kohta) ja mis on inimsilmale piisav näiteks raamatu lugemiseks. Ehk kui teie taskulambi maksimaalseks valgusvoo ulatuseks on märgitud 250 meetrit, siis ideaaltingimustel suudab teie lambist 250m kaugusel pimedas olev inimene lambi valgusvoo toel raamatut lugeda. Tuleb silmas pidada, et antud väärtus on saavutatud laboritingimustel ning reaalsetel tingimustel võib esineda valgusvoo ulatust pärssivaid tegureid (näiteks õhuniiskus jms).
Maksimaalne tööaeg
Taskulambi maksimaalset tööaega mõõdetakse uute patareide või värskelt täislaetud akudega alates hetkest kui taskulambi sisselülitamisest on möödunud esimesed 30 sekundit. Mõõtmise lõpptulemus ehk lambi maksimaalse tööaja väärtus teatud töörežiimil pannakse lukku hetkel, kui valgusjõud (luumenite arv) jõuab 10%-ni algsest väärtusest. 10% on väärtus, mille puhul lambi kasutajad enamasti hakkavad mõtlema toiteallikate vahetamise peale. Tuleks silmas pidada, et tänapäevaste kvaliteetsete taskulampide toitesüsteem on stabiliseeritud (sh. Fenix taskulambid), mis tähendab, et toiteallikate tühjenedes valgustugevus oluliselt (silmnähtavalt) ei vähene. Kui aku energia on ammendumas, alles siis valgusjõud kukub järsult. Seega emiteerivad sellised lambid enamuse oma tööajast sama valgusjõuga valgust ning on kasutaja jaoks efektiivsemad. Odavtoodete ja vähem kvaliteetsete taskulampide toitesüsteem reeglina stabiliseeritud ei ole (odavam toota) ning valgusjõud hakkab langema võrdeliselt energia vähenemisega toiteallikas. See võimaldab paberil saavutada küll pikemaid tööaegasid (aeg 100%-10% on pikem), kuid reaalselt lamp oma maksimaalset valgusjõudu hoida ei suuda, valgusjõud pidevalt väheneb ning kasulikku valgust on tarbija jaoks vähem. Sellepärast on mõistlik lisaks numbrilisele väärtusele tutvuda lambi lm-tööaeg karakteristikuga.
Maksimaalne valgusvoo intensiivsus
Tegemist on väärtusega, mis iseloomustab taskulambi valgusjoonise kõige intensiivsemat (rahvakeeli kõige eredamat) valguspunkti. Väärtus antakse kandelates (cd), mis on SI süsteemi valgustugevuse ühik. Kandela arv on tegelikkuses pöördvõrdeline lambi valgusvoo ulatusega. See tähendab, et kandela arvu järgi saab arvutada lambi maksimaalse valgusvoo ulatuse ja vastupidi. Laboritingimustes mõõdetakse taskulampide maksimaalset valgusvoo intensiivsust teatud distantsil (enamasti lühikesel distantsil, et minimeerida kõrvaliste tegurite mõjusid mõõtetulemustele) ning seejärel konverteeritakse see arvutuslikul teel lambi maksimaalseks valgusvoo ulatuseks meetrites.
Testitud põrutuskindlus
Põrutuskindluse testtsükli käigus kukutatakse lampi kuus (6) korda erinevate nurkade all (juhindudes kuubiku kuuest küljest) kõvale betoonpinnale. Minimaalseks testkõrguseks on üks meeter. Testlambil ei tohi pärast testi läbimist esineda nähtavaid pragusid, purunemisi ja sellest ei tohi eralduda detaile. Testtsükli jooksul peavad lampi olema sisestatud toiteallikad, kuid lamp ise peab olema välja lülitatud asendis. Taskulamp peab pärast testi läbimist säilitama oma töövõime ja funktsionaalsuse täies ulatuses. Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida sellele, et lambi testitud põrutuskindlus ei tähenda seda, et lamp peab testkõrguselt kukkumistele pidevalt vastu pidama ning et lambi tootjapoolne garantii sellistel puhkudel lambile tekkida võivad rikked korvab. Tegemist on väärtusega, mis annab tarbijale info lambi võimalikust mehaanilisest vastupidavusest. Reaalses elus võivad lambi kukkumist erinevatelt kõrgustelt mõjutada kümned erinevad tegurid ja kahjuks ei ole võimalik neid kõiki mõõta ega testida.
Seadme kaitseklass ehk IP-klass
Kaitseklass ehk IP-klass näitab seadme kaitstust füüsiliste võõrkehade (nt tolm) ja vee eest. Taskulampide juures on antud väärtus eriti oluline, sest tihtipeale on vajalik ekspluatatsioon ekstreemsetes ilmastikutingimustes. Kaitseklassi väärtus koosneb kahest tähest (IP ehk Ingress Protection) ja kahekohalisest numbrilisest väärtusest. Esimene number näitab seadme puudutuskindlust ja kaitstust mehaaniliste tükkide ning osakeste eest. Teine number näitab seadme kaitstust vee eest. Mida suurem number, seda suurem kaitse. Kui seadet on testitud vaid ühe keskkonna vastu, siis teise keskkonna number asendatakse tähisega X. Kaitseklasside IP68 ning IPX8 korral on tähise taha märgitud ära maksimaalne sügavus, millel peab uus ja kasutamata toode olema veekindel (nt IP68 2m). Ülalpool toodud piktogrammidest vasakpoolset kasutatakse enamasti madalama kaitseklassiga lampide puhul, mis on pelgalt pritsmekindlad (max. IPX4 ja IP44). Parempoolset piktogrammi kasutatakse lampide puhul, mis on täielikult veekindlad ning mida on testitud vee all (IPX7, IPX8 ja IP67, IP68 kaitseklassid). Minimaalne testimissügavus on 1 meeter ning minimaalne aeg testimissügavusel on 30 minutit. Kui tootele teostatakse kaitseklassi test, siis viiakse see alati läbi pärast põrutuskindluse testi edukat läbimist. Testkeskkonnana kasutatakse puhast vett.